“Iseenda laps” Airika Harrik
“Ja kus su keha siis on?” nõudis ta.
”Seal, eemal,” osutasin ma sinna, kus rabelevat ja sõimavat Jörgenit kinni hoiti.
Vanake ei pööranud meile enam mingit tähelepanu ja hõljus üllatavalt kiiresti sinnapoole, kuhu ma just osutanud olin. Mõtlesin tol hetkel, et veel kuu aega tagasi poleks ma uskunudki, et minuga kunagi üldse midagi sellist juhtuda võiks – vaimud, Kuuhundid, Valvurid, Ülemiste Vanake, kuulsuste sarnased golemid… Jube! Kuid nüüd olin ma ka ise selle maailma liige. Tagasiteed polnud ja see tundus isegi kuidagi loomulik.
-
Raamatu “Iseenda laps” kangelanna, tavaline Tallinna koolitüdruk Annika seisab ühel hommikul kummaliste valikute ees. Enesele ootamatult naaseb ta oma sünnieelsesse aega, armub siniste juustega noormehesse, kes osutub vaimuks, võitleb müstiliste olenditega ning tema missiooniks saab päästa maailm läbi selle, et sünnitada …. iseennast.
-
Autorist: Airika Harrik on sündinud 28.veebruaril 1995, lõpetanud Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiklassi ning jätkab õpinguid Tallinna 21. koolis. “Iseenda laps”, mille kirjutamist alustas ta 13aastasena, on tema esikromaan ning esimene osa samateemalisest triloogiast.
-
_
-
“Leidmata” – Marje Ernits
Nad ei leidnud teda kunagi üles, aga jõgi leidis! Jõgi võttis kõik vastu ning haaras oma embusesse. Tema voolas ka siis edasi, kui inimesed otsimast väsisid. Juus- juuksehaaval ja voost voogu harutas vool kõik kehad algosadeks ning puistas nad laiali. Nüüd lebab leidmata jäänuid igal pool Emajõe kallaste all ja peal – nüüd on nad savi, mida Looja voolib, mitte inimene.
40ndates aastates pereema elu muutub saatuslikult päeval, mil ta satub orjapõlve psüühiliselt väärastunud ema ja poja maja keldrisse. Pere ja politsei pingutustele vaatamata ei suudeta teda seitsme aasta jooksul leida. Ühel päeval õnnestub tal eneselegi ootamatult põgeneda. Sellest päevast seisab ta hoopis rängemate küsimuste ees: kas ja kuidas on võimalik taastada kaotsiläinud aastaid? Kas iseennast üles leida on enam üldse võimalik?
Autorist: Marje Ernitsat (s.1948) on nimetatud eesti produktiivsemaks kirjanikuks ja nais-Kaugveriks. Lõuna-Eestis Kanepi vallas elav kunstnikuharidusega autor alustas kirjutamist alles vanemas keskeas, kuid on pälvinud tunnustust mitmel romaanivõistlusel.
-
-
“Ilusast naisest ei saa head muumiat” Aarne Ruben
võtke paar banaanilindu;- pöörake rüütli pead võllas;
- ravige oma haavad onguentiga;
- lahendage mõistatus peast (tête) või tehke midagi varjualusega (toit);
- te ei pea midagi riivama, et tulla juulis;
- kuivatage koera, võimalikult mere lähedal;
- minnes sinna, võrgutage naine;
- ja magage temaga;
- kuni see kõik laiali paisatakse;
- Või on nii, et meie peakesed seda ei võta.
Umbes niisugune, raskesti tõlgendatava sisuga krüptogramm jäi maha kurikuulsast piraadist Olivier Levasseur’ist. See on ainuke teejuht sadu miljoneid maksva peidetud varanduse juurde, mille jälile püüab jõuda Eesti päritolu semiootik Jaagup Vihmasagar koos kahe välismaise kolleegiga.
Aarne Rubeni uus põnevusromaan on globaalse haardega: varanduse jäljed viivad mitmele India ookeani saarele.
Aarne Ruben on eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta on kirjutanud romaane, mis baseeruvad Eesti 20. sajandi ajalool. Tema tuntuim teos on “Volta annab kaeblikku vilet”, mis räägib 1905. aasta Vene revolutsioonist, Leninist ja dadaistide liikumisest Zürichis.
Aastal 2000 võitis ta teosega “Volta annab kaeblikku vilet” Eesti romaanivõistlusel esimese koha.
„Härrana sündinud“ Ühe hiidlase mälestused - Agu Takis.
Saksa okupatsioon, Vene okupatsioon, nõukogude aeg, sõjaväeteenistus väga karmide tingimustega vangilaagris Uuralites, tagasipöördumine Hiiumaale – see raamat on lugu ühe tegusa, 3. juunil 1940.aastal Hiiumaal sündinud mehe elust.
Takis kirjelab raamatus ehedalt kolhooside ja sovhooside moodustamise perioodi, parseldamist ja nihverdamist, erinevate mentaliteetide põrkumist. Kuidas kõik keerles rahateenimine, naiste ja veel kord naiste ümber.
Takis meenutab ka oma sagedasi Venemaa visiite – et saada kalurikolhoosile mingisugune hea masin, tuli omakorda Venemaale midagi viia ning alati ka otsustajaid „moosida“. Suurest jahi-ja kalakirest, suurest-suurest loomaarmastusest ning pisaratest, kui üks jahimees sea asemel tema laika maha lasi – esimesed laikad tõi Eestisse just raamatu autor.
Raamatu üks haaravamaid peatükke kirjeldab ka Eesti esimese jäätee ehitamist, mille üheks rajajaks Takis oli. Selle tegemisel tuli õppida omaenese teadmistest, sest kellegi kogemustest õppida polnud – üks suur veok vajuski läbi vastrajatud jäätee, mida siis pea terve ööpäev vintsidega 15 meetri sügavuselt jääle tagasi sikutati.
Raamat jõuab välja esimeste kooperatiivide tekkeaega, aega, kui hakkas paistma vabaduse kiir. Raamatusse tuleb ka nukraid noote, kui autor näeb maade “ärastamist” ning mure pere ja laste pärast – sest arstid panid karmi diagnoosi….
“Mida te kogu aeg lõkerdate? 100 põhjust, miks armuda Andaluusiasse” Helen Eelrand
Helen Eelrand on ajakirjanik ja kirjanik, kelle debüütromaan “Pasodoble” ilmus 2010. aasta lõpus. Ta on raamatute “Urmas Ott. Teletähe lugu”, “Anne Veesaar. Elus, see on kõige tähtsam!” ja “Regina. Mu imekaunis võitlejanna” kaasautor.
2009. aasta märtsis jõudis ta koos abikaasa ja kahe tütrega Hispaaniasse, kogu maine vara ühes suuremat sorti sõiduautos. Et jääda.
See raamat on tema esimese pooleteise aasta elu põhjal sündinud kirglik armastuskiri maailmanurgale, mis neid, täis hoogu, rõõmu, seiklusi ja armastust, vastu võttis.
Helenile on öeldud, et tema tunded Andaluusia vastu on naiivsed ja ebaobjektiivsed. Et ta keeldub halba nägemast. Võibolla see nii ongi, kuid mida kaugemale ta sünnimaalt triivib, seda arusaamatumaks ja võimatumaks muutub tema jaoks iga hinna eest kõigi ja kõige kahtlustamine, põlastamine, hindamine ja vihkamine või jumal teab kust pärit kujutelm, et üks inimene on teisest parem.
“Pasodoble” Helen Eelrand
35aastasena oleks Dagnel justkui kõik olemas: aastaid kestnud kooselu toreda mehega, imearmas tütar, karismaatiline kasupoeg, mõistlik töökoht. Kõik muutub, kui tema tee ristub särasilmse Madridist pärit Domenicoga, kelle kreedoks on armuda ja tunda ennast elusana vaatamata hirmule ja süütunnetele. Sõprusest saab armastus, armastusest kirg ja kirest kinnisidee, mis hävitab nii peategelase enda kui ümbritsevate elu.
“Pasodoble” on vastus küsimusele, kas eesti naised valivad võõramaise mehe ikka pelgalt materiaalse heaolu tõttu? Või jääme me alatiseks igatsema suuri tundeid ja väljaütlemata sõnu? Kas oma elu ühele kaardile asetamine tõesti väärib küünlaid?
Helen Eelrand töötas aastaid erinevates eesti meediakanalites, alustades raadiodiskorina Pärnus ning teenides oma suurimad töövõidud Eesti Päevalehe sotsiaalteemade reporterina. Lisaks on ta autoriks mitmele menukale elulooraamatule. Hispaania keele õpingud viisid lootusetu armumiseni Andaluusiasse, selle elustiili ja rahvasse, nii et alates 2009. aasta kevadest elab ta koos mehe ja kahe tütrega Hispaania edelaosas särtsakas sadamalinnas nimega El Puerto de Santa Maria. Ehedalt ja kirglikult hispaanlaste mõttemaailma kirjeldav “Pasodoble” on tema esikromaan.
-
-
“Direktor” – Andres Anvelt
„Direktor ehk ühe turu erastamise lugu“ on tragikoomiline põnevusromaan, mis heidab pilgu 90-ndate lõpu äri, poliitika ja organiseeritud kuritegevuse hämarasse maailma. Maailma, kus kõigi kolme nähtuse seosed ja toimimisloogika on äravahetumiseni sarnased. Eriti aplaks muudab kõigi kolme valdkonna esindajad esimene suurem majanduskriis „Vene börsikrahh“, lootus napsata oma osa suurimast sularahamasinast „Tallinna kesklinna turust“ ning inimelu jätkuvalt madal hind.
Kuigi „punast elavhõbedat“ enam ei müüda ja vägivald on tänavatelt taandumas, on inimesed ikka valmis üksteist reetma, vihkama ja hävitama – ja seda kõike ühel eesmärgil – surra rikkana!
Raamat annab muuhulgas lugejale edasi autori nägemuse nii Eesti poliitika, ärieliidi kui ka organiseeritud kuritegevuse kujunemisest iseseisvuse esimesel kümnendil.
Andres Anvelt, kunagine Keskkriminaalpolitsei direktor ja Politseikolledži juht, avaldas oma esikromaani „Punane elavhõbe“ 2007. aastal. Kolme aastaga müüs see menuraamat 6000 eestikeelset ja 1000 venekeelset koopiat. 2010. aasta kevadel linastus Eesti kinoekraanidel ka samanimeline mängufilm, mis tõi kinosaalidesse ligi 30.000 vaatajat. „Direktor ehk ühe turu erastamise lugu“ on jätkuks Andres Anvelti senisele loomingule, mis on inspireeritud meie kodumaa kriminaalsest ja ärevast lähiminevikust.
Osta siit: Andres Anvelt “Direktor. Ühe turu erastamise lugu”
“407 Karaati” – Egert Anslan
„407 Karaati“ on erootiliste sugemetega psühholoogiline kriminaalromaan, milles segunevad Londoni kõrgseltskond ja Vene allilm. Lugeja satub rahvusvahelise kuritegevuse maailma, kus räpased teod on peidetud säravate maskide taha, kus kõigi põhimõtetel on murdumispunkt ja usaldust saavad endale lubada vaid surnud.
Juudi lesele pärandatud briljanti asub jahtima Moskva parim petuskeemide meister, kes kasutab ohvri südame võitmiseks 17nda sajandi Prantsuse õukonna võrgutamiskunsti. Saatuse vangerdus muudab aga paarisuhte painavaks armukolmnurgaks, millest kellelgi pole võimalik tervena välja tulla. Loo pealispinna alt kooruvad välja üha uued ja šokeerivamad infokillud, mis kogu algselt kavandatud süsteemi lõhki löövad. Sündmuste keerises saavad omadest verd ihkavad võõrad ning senised vaenlased avastavad end tahtmatult abimeeste rollis. Londoni kõrgseltskond ja Moskva kriminaalid mõtlevad üksteise võidu välja skeeme, mis neil tekkinud kaoses pinnale aitaks jääda. Just siis, kui situatsioon näitab laabumise tundemärke, selgub, et käimas on elu ja surma piiril balansseeriv topeltmäng, milles ükski osalejatest ei aima, et tegelikult toimub kulisside taga midagi muud.
Keegi on salamisi olukorda oma kontrolli all hoidnud.
Või kas ikka on?
Egert Anslan on kirjandustaevas alles tõusev täht. Kolmekümne kolme aastaselt pani ta pidurid doktoriõpingutele ja karjäärile Londonis, olles selleks hetkeks töötanud ja seigelnud rohkem kui 40-s välisriigis. Egerti sõnul elab tema sees viis erinevat inimest ja tema ülikonnaga mehe roll pani ülejäänud minad rahulolematult jalgu trampima. Seepärast otsustas ta enamuse nõudmisele järele anda ning „võtta oma olemisele vabam vorm, sest emotsioonide ja kogemuste jaht hakkas juba tööd segama“.
Praegu on Egert oma raamatute nägu ja ta töötab sihikindlalt, et neid nägusid pidevalt juurde tekiks. Loomult püsimatu ja mässav autor tõmbab lugeja olukordadesse, mis ootamatute pöörete läbi alati etteaimamatu lahenduse saavad. Lennuka mõttekäiguga kirjutab ta juhtumistest, mis leiavad aset maailma eri paigus ning on seetõttu huvipakkuvad kõige laiemale publikule.
Egert Anslani sulest on 2011 aasta alguses ilmumas ka tema esikromaan „Pasknääride Vandenõu“, milles seltskond arulagedaid pöörab pea peale kogu senise maailmakorra. Hašišilõhnalises avantüüris tõmbavad niite pasknäärid, lindude keelt kõnelev mees ja palgamõrvar, kellele on pähe opereeritud kiip, mis annab talle kõik internetis saadaolevad teadmised. Käsikiri saavutas kirjastuse „Tänapäev“ 2009 aasta romaanivõistlusel äramärgitud koha.
Rohkem autorist ja tema loomingust: www.egertanslan.com